AUGUST TEPPO
(1875-1959)
Lõõtspillimeister August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal, Loosu külas. Pere noorima lapsena August koolis ei käinud, teda õpetas 12 aastat vanem vend Aleksander. Vend suri kui August oli 11 aastane. Vanemast vennast järele jäänud üherealine mängukõlbmatu pill oligi põhjuseks, miks August pilliehitusega lähemat tutvust tegi. Esimese oma pilli tegi ta otsast lõpuni valmis eri andmetel 15-17 aastasena. Aastaks 1910 oli ta oma tehnika põhiosas välja kujundanud ning sellest ajast peale valmis igal aastal keskmiselt kaks pilli.
August Teppo valis hoolikalt pilli korpuse ja keele materjale. Ta töötas välja pilli valmistamise tehnika ning valmistas ise väga peened ja täpsed tööriistad. Pillide keeled olid Rootsist või Saksamaalt tellitud pronksisulamist ja ülitäpse materjalitunnetusega sepistatud. Puitmaterjalina kasutas ta vahtrat, tamme ning õunapuud. Pillid on kunstipäraselt kaunistatud vasest või valgevasest ornamentidega.
Pillide suurimaks väärtuseks on aga hääle omapäraselt kaunikõlaline tämber, helipuhtus ja häälestuse harukordne püsivus nn „teppo timm”, mis on saavutatud vaid meistrile enda teada olnud erilise pillikeelte valmistamise, eelkõige aga nende karastamise oskusega. Võrumaal on kombeks öelda: „Mis Teppo tett, see hästi tett”.
August Teppo oli aktiivne pillimeister 70 aasta vältel, ning kokku valmistas ta ligikaudu 120-200 pilli. Oma viimase pilli lõpetas ta 1959. aastal 84-aastasena. Tänaseni on säilinud üle 30-e orginaalse Teppo lõõtsa.
